laupäev, 17. juuni 2017

TEATRILAAGER TARSIL

 Meil on tunniplaanis draamatund ja sellepärast olime 12.-14.juunil viie õpilasega Tarsil teatrilaagris. Kohale jõudes võttis meid vastu vihm, kuid meie õpilasi see ei heidutanud. Krista tutvustas meile laagriplatsi ja kodukorda. Kuna ilm oli märg, siis telgid otsustasime õhtul üles panna. Nii oligi meil  vaba aeg. Vihm ei seganud möllamist - riided olid läbimärjad, kuid mis sest. Õnneks saime hommikuks need kuivaks. 
Teatrihuvilisi oli üle Eesti ligi 80 ja juhendajateks olid Viljandi tudengid. Õpilased jagati viide rühma ja tegevused algasid. Viimaseks päevaks valmistas iga rühm ette väikese etenduse. 
Pealtvaatajana võin öelda, et tegevused olid mitmekesised: mängud, imrovisatsioon, tutvumised, matkad jne. Piisavalt oli vaba aega, süüa sai hästi. Ilm meid ei soosinud, kuid lahkudes saatis meid päike.
Kui mina esimese päeva märjal õhtul mõtlesin, miks ma siin olen, siis kolmapäevaks oli mul vastus olemas - minu õpilased olid saanud kogemuse võrra targemaks ja ma saan nende üle uhke olla.
Mida me õppisime! Saime kinnitust, et koos telgis on soojem ja lõbusam. Jätame meelde, et mure korral peab julgema abi küsida, sest ema-isa ei saa aidata. Õppisime iseendaga hakkama saamist. Järgmine kord pakime asju ise vanemate juhendamisel. Teame, et märgi riideid kuivade riiete peale ei pane. 

Õhtustes tegevustes lauldi, tantsiti, mängiti, sporditi. Siin on hetk koos tantsimisest.
  Vabal ajal kiiguti, turniti, hüpati ja tehti palju muud. Loomulikult võis ka niisama olla.

 

 Viimasel päeval toimusid etendused. Meie õpilased olid erinevates rühmades ja nii saigi igaüks oma pildi.








Kõige lõpus kinkis Krista kõigile osalistele ilusa luuletuse koos rühma fotoga ning kadakapuust meene.





Ja oligi aeg lahkuda. Saime uusi tuttavaid ja nii mõnigi ootuse, et tuleme järgmisel aastal jälle.